Sügise igatsus

Sügis, kuhu läksid sa?

Vaade Tallinnale 24.oktoober 2017

Alles nägin sind paar päeva tagasi.
Ei läind kohe koju ma,
vaid käisin mööda Tallinnat jalgsi.

Need värvid, mis katsid sind -
punane, kollane, oranž ja veel...
Vaatepilt hingetuks võttis mind,
nii et rõõmust hõiskas meel.

(külmast hüplesid sõrmed 😉)

Miks lahkusid, kallis Sügis?
Siiamaani oli kõik ju hästi.
Talve külm vahele trügis,
ent sind tahan ikka tagasi.

Päikeseloojang 24.oktoober 2017

Esimene lumi maha tulnd,
mu ümber kõik valge-must.
Mõtted külmad ei anna und,
leida Sind tahan, a ei tea, kust.

Jalad märjad igal pool,
tunne see pole hea.
Sinu ilu näha jälle soov,
mõtteid Sinust täis on pea.

Miks lahkusid, kallis Sügis?
Siiamaani oli kõik ju hästi.
Talve külm vahele trügis,
ent Sind tahan ikka tagasi.

Lumi Tallinnas 26.oktoober
2017

     
See luuletus oli siis kokkuvõtteks möödunud sügisvaheajale, minu nägemise ning kogemuste läbi. Ma saan aru, et see on meil Eestis juba tavaliseks kombeks muutunud, et oktoobri lõpus tuleb juba esimene lumi maha, kuid ma jään ikka oma sõnade juurde. Ma ei ole valmis seda fakti aktsepteerima ning tahan seda sügist tagasi, mida nägin 24. oktoobril, teisipäeval. Järsust ilmamuutusest hoolimata oli see vaheaeg üpriski aktiivne. Sai rohkem väljas käidud kui varasematel sügisvaheaegadel ning see on igaljuhul positiivne. Kuidas möödus teie vaheaeg? 

Järgmise korrani! 🌈