Rõõmuderohke veebruar 😊

Heiheihei! :)

Kuidas on möödunud Teie veebruar? ... Enda poolt võin öelda klišeena, et elu on läinud väga töiselt ning väga väsitav. Aga noh, vähemalt on hakanud vaheaeg ja saab elupatareisid laadida. 😅Samas peab tõdema, et see veebruarikuu on olnud üks vingemaid ja rõõmu tekitavamaid kuid üldse. Ja selle põhjsteks toon ma välja järgnevad sõnad: Valge tee kutse, Raimond Valgre ja Külli Talmar (Kooliteatri lavastaja ja minu arvates meie kooli ikoon) 😊

"Kes ütleb jaa, kes ütleb ei"
Foto: Matthijs Quaijtaal

Eelmises postituses mainisin teile etenduse proove, kuid ma vist kunagi ei öelnud, mis etendusega on tegemist. Tegemist oli muusikaliga (või muusikaline elulugu) nimega "Valge tee kutse", mis rääkis Eesti ühest armastatuimast heliloojast, nimeks Raimond Valgre, tema elust ja loometeest. Projekt ei piirdunud ainult etendusega, vaid juhtus nii, et selle aasta gümnaasiumi ballil, teemaks Midnight in Paris, esinesid mõningate muusikalis olevate laulude solistid(mina kaasa arvatud). See oli minu jaoks vist esimene kord, kui sain esineda Muusikakooli orkestriga, nii et jäin igati balliga rahule. 

Pärast viimast etendust 💜

Õppetund: Kui kavatsed osaleda mingis projektis, alati mõtle selle peale, mida on vaja selle nimel ohverdada. Viimased läbimängud olid ikka nii vaevanõudvad, et ei olnud kindel, kas kunagi jälle head und saab. Pärast eelviimast läbimängu jõudsin nii hilja koju ja järgmine päev oli proovieksam. "Kuidas mõned inimesed ikka jaksavad?" - see on üks põnevamaid küsimusi tõepoolest. 😂 Kui sellele vastata, oleks see umbes nii: Tahe hästi esineda ilmselt.

Lõpptulemus oli NII ILUS!! Publiku tagasiside oli väga-väga positiivne ning eriti südant soojendav on seda kuulda sõpradelt ning lähedastelt. Lausa viimasel etendusel enne lõppkummardust hakkasin ma nutma.  See oli üks kõige suuremaid muusikaliprojekte, millest mul on olnud au saada osa. Kui oleks võimalik, siis teeksin seda KÕIKE uuesti selle sama kambaga. Minu sügav kummardus VIIMSI KOOLITEATRI PERELE!! 💗💗💗💗
Järgnevad pildid on jäädvustanud imeline Matthijs Quaijtaal:

Kaunis Lily

"Ei, jaa, ei, jaa - otsusta ometi!!"

Noored koos

Alice

Tubli ja eeskujulik sõber😇
(Foto minu tehtud)

Pärast kogu seda möllu toimub, nagu öeldakse, pingelangus. Oma pingelangus momenti kogesin Vaikuseminutite töötoas osaledes, mis toimus Arsenali keskuses. Juhul, kui keegi peaks kunagi küsima, kuidas ma nende harjutusteni tee leidsin, siis sai see võimalikuks väga hea sõbra kaudu. Ma tõepoolest olen neid harjutusi tehes tundnud, kui palju rahulikumaks enese olek on muutunud ning seetõttu soovitan isegi Vaikuseminuteid kõigile, eriti kiire elutempoga inimestele. Võtke oma päevas see üks hetk, et mõelda enda heaolule ning pöörata suurem tähelepanu elu kõige olulisemale tegevusele - Hingamisele.

Siinkohal praegu lõpetangi. Soovin Teile kõigile meeldejäävaid hetki elus ning olgu nad täis rõõmu ja naeru! Ps! Palju õnne meie kallile Eestile 100. juubeli puhul.
Järgmise korrani!! 🌈