Hetked enne pühi

Tere-tere kõigile!

Kuidas möödusid teil jõulud? Postituse pealkirja lugedes võite arvata, et see stoori räägib jõuludeks ettevalmistustest. Paraku pole see nii. Siin postituses räägin ma hetkedest viimasel koolinädalal 2017. aastal. Siinkohal palun juba vabandust kõigilt "noortelt", et koolijutud vaheajal teile peale surun. Samas olge mureta, kuna täpsustan, et jutt käib esinemistest koolis(nii Wafis kui ka Viimsi omas). 😉

Alustame siis nädala algusest. Kõige esimene esinemine toimus esmaspäeva hommikul. Kuna enne oli ära 3. advent, siis selle puhul kutsuti meid, 35. lennu bändi, esinema advendihommikul algklassidele. Lisaks laulmisele sain mina lugeda natuke teksti. Advendihommik läks muidu hästi, aga siukse kiiksuga mulje jäi pärast sellele mõeldes. 😄

Hetk enne kontserti

Järgmine esinemine toimus sama päeva õhtul, sedapuhku Wafis. Seekordne kontsert oli nii öelda "piiratud". Mitte esinejate arv ei olnud piiratud, vaid hoopis lauluvalik. Õpetajad andsid igale grupile teemaks artisti ning sellest olenevalt valisimegi laulu selle artisti repertuaarilt. Meie grupile anti teemaks Adele. Videot minu esitusest saate näha lingil:

https://drive.google.com/file/d/1XiMvuXblIae1oIgrB39zHiL5ZhXGnCP3/view

Cotton eye Joe tiim
Pildistas: Martin Reinok

Üks üritus, kus gümnasist või õpilane üleüldse saab võimaluse enne aasta lõppu esineda, on ilmselt kooli jõulupidu. Kuna meie oleme kooli abituriendid, siis muidugi pidime meie selle korraldama. Mina olin üks lavataguse korra eest vastutajatest, samas muidugi ei öelnud ma ära võimalusest esineda. Nõnda tegin kaasa kolmes numbris: Cotton eye Joe, Uptown funk ja grand finale (Grease). Pidu oli metsik, minu arvates. Ning mis puutub lavatagusesse ellu, siis ma ei ole varem näinud nii tõsist kostüümide vahetust kui selle aasta jõulupeol. Unustamatu mälestus peost jääb igavesti.

Jõulukontsert Jaani kirikus
Pildistas: Matthijs Quaijtaal

Viimane esinemine tol nädalal oli rahulikum kui eelnevalt mainitud, ja seda põhjusega. Nimelt oli tegemist kiriku kontserdiga. Kontsert toimus Tallinna Jaani kirikus hommikul. Algul tegime proovi, et kõik hästi kõlaks ning kell 10 algas kontsert. Esinesid mudilaskoor, noortekoor, õpetajad ja muidugi ka meie lennu bänd. Meil on nii tore seltskond bändis kokku saand, ütlen ausalt - nendega esineks iga kell. Kontsert oli väga kena.😇

Oli vast nädal täis muusikat, toredaid esitusi ning mis peamine - vahvat seltskonda. See aga ei tähenda, et selliseid esinemisi rohkem ei tule, vastupidi, ikka tuleb. 

Seniks on kõik. Soovin noortele head vaheaja jätku ning teile kõigile head vana aasta lõppu! Eks näis, mis üllatusi aastal 2018 varuks on. Järgmise korrani! 😃

Jõulutervitus 🎄🎁

📷: 20.12.2016

Kätte jõudis jõuluaeg,
rõõmust täitunud kuu.
Kaunistamata jäi koduaed,
õnneks mitte kuusepuu.

Majas süüdatud on küünlad
pimeda õhtu eel.
Ootusärevus juba ründab,
jõulutaat on siia teel.

Sajab väljas valget lund,
on vaikne, pime.
Ei saa keegi meist und,
pole see vast ime.

Sõpradega võiks jõule veeta,
keda ammu pole näinud.
Öist tähistaevast vaatan
nagu oleksime seal käinud.

Kingitused istuvad kuuse all,
ümber paber särav.
"Häid jõule" soovivalt
avagem pidu värav!


Alloleval lingil kuulete laulu, mis sai eelmisel aastal stuudios linti lauldud:
https://drive.google.com/file/d/0B2uALfxrmhtXRGlzT3A3SEYzbWVHY2lTVTRtVnFOSHdlRWNR/view 

Soovin teile kõigile rahulikke jõulupühi ja noortele ilusat koolivaheaega! 😇

Kuhu kadus November?

Tere teile ja head detsembri algust! 😃😃

Rohkem kui kuu on möödunud viimasest postitusest ja juhtuski nii, et ei teinud ühtegi postitust novembris toimunu kohta. Noh ... eks see postitus parandab asja ära.

Kallis vanaisa 😁😁

Alustame siis ikka algusest. 4. novembril tähistasime vanaisa juubelit perega ja tuttavatega. 75 - ma ei oska selle arvu kohta midagi väga kommenteerida. Pidu oli vahva: naerda sai, juttu sai räägitud. Usun, et vanaisa jäi ka väga rahule.

Esimene novembri täisnädal oli täis muusikasündmusi minu jaoks. Alates 6. novembrist (esmaspäevast), kui esinesin Waf-i hooaja esimesel soolo- kontserdil. Läksin varakult kohale, kuna oli vaja teha sound check enne kontserti. Oeh, algul ikka oli vaja maadelda, et õpetaja saaks kätte fono: telefonist ei osanud saata. Lõpuks sai ikka laulu ära lauldud. Seekord otsustasin esitada pigem rahulikumat laulu. Järgneval lingil leiate video minu esitusest:

Karmen Kuusk - Dream it possible (cover)
 https://drive.google.com/file/d/13jK1i_pqSdQCjsNosSkacF_hqDG8gwU5/view

Hetk enne kontserdi algust

Teine kontsert tollal nädalal, kus sai muusikat nauditud, oli Vähiliidu heategevuskontsert Estonias. Kontserdi nimeks "Elu armastan sind". Kontserdi 1. poolel esinesid Otsa kooli sümfoonia-orkester(nende hulgas üks koolivend 👍) koos ooperisolistidega, 2. poolel Otsa kooli bigband koos solistidega Kalle Sepp, Nele-Liis Vaiksoo, Karl-Erik Taukar jt. Kontsert mulle väga meeldis ning oli tore kuulata vahelduseks sümfoonilist muusikat. 

Peale seda nädalat täis muusikat oli koolitöö nagu ikka. Lisaks ka etenduse proovid ikka hoos ja ikka vaja tundides käia. 

20. november olid emal ja heal tuttaval sünnipäev ning esmaspäeval ei saanud väga tähistada. Seega läksime nädalavahetusel tähistama Kuulsaali. 

https://drive.google.com/file/d/1lxDcyYgTVXOfp9VaeOrRWCKeRY0H8V6S/view - Siin lingil video, kus laulan Whitney Houstoni "I will always love you" (vahepeal tundides tekkis siuke obsessed hetk selle looga)

Niipalju siis selle aasta novembrist. Ja lõpetuseks mõned pildid päikeseloojangutest, kuna mulle on loojangute pildistamine miski pärast hakanud väga meeldima... 😂🌇

Kodukandis

Pirital(bussi peal 📷)

 Järgmise korrani! 🌈

Meriväljamuulil meri möllab

Pirital

Sügise igatsus

Sügis, kuhu läksid sa?

Vaade Tallinnale 24.oktoober 2017

Alles nägin sind paar päeva tagasi.
Ei läind kohe koju ma,
vaid käisin mööda Tallinnat jalgsi.

Need värvid, mis katsid sind -
punane, kollane, oranž ja veel...
Vaatepilt hingetuks võttis mind,
nii et rõõmust hõiskas meel.

(külmast hüplesid sõrmed 😉)

Miks lahkusid, kallis Sügis?
Siiamaani oli kõik ju hästi.
Talve külm vahele trügis,
ent sind tahan ikka tagasi.

Päikeseloojang 24.oktoober 2017

Esimene lumi maha tulnd,
mu ümber kõik valge-must.
Mõtted külmad ei anna und,
leida Sind tahan, a ei tea, kust.

Jalad märjad igal pool,
tunne see pole hea.
Sinu ilu näha jälle soov,
mõtteid Sinust täis on pea.

Miks lahkusid, kallis Sügis?
Siiamaani oli kõik ju hästi.
Talve külm vahele trügis,
ent Sind tahan ikka tagasi.

Lumi Tallinnas 26.oktoober
2017

     
See luuletus oli siis kokkuvõtteks möödunud sügisvaheajale, minu nägemise ning kogemuste läbi. Ma saan aru, et see on meil Eestis juba tavaliseks kombeks muutunud, et oktoobri lõpus tuleb juba esimene lumi maha, kuid ma jään ikka oma sõnade juurde. Ma ei ole valmis seda fakti aktsepteerima ning tahan seda sügist tagasi, mida nägin 24. oktoobril, teisipäeval. Järsust ilmamuutusest hoolimata oli see vaheaeg üpriski aktiivne. Sai rohkem väljas käidud kui varasematel sügisvaheaegadel ning see on igaljuhul positiivne. Kuidas möödus teie vaheaeg? 

Järgmise korrani! 🌈

Õpetajate päev ehk minu sünnipäev 🎵🌈

Heiheihei!

Selle uue postitusega teen väikse tagasivaate eelmisele nädalale. Eelmine nädal oli esimene oktoobri täisnädal ja kõige suurem päev oli 5. oktoober. Nagu te kõik teate (vähemalt aiman, et kõik teavad 😉), 5. oktoober on Eestis õpetajate päev. Mis on selle päeva puhul minu jaoks eriline, on fakt, et 5. oktoober on minu sünnipäev. Varasematel aastatel, kui ma koolis käisin, oli tunne, nagu võistleksin õpetajatega, aga see aasta ma tõepoolest Tähistasin koos õpetajatega seda päeva. 

Päev algas minu jaoks sellega, et tervitasin koolijuhi ja mitme kaasabituriendiga kõiki, kes kooli tulid ning meist möödusid. Tervitamine kestis um. 25 minutit: kooli tulin 7:50-ks ja tervitasime kuni koolikell helises esimesse tundi, mis hakkab 8:15. Juba tervitamise ajal ja kohe pärast seda tulid esimesed õnnesoovid kaasabiturientidelt ja ,üllatus-üllatus, ka koolijuhilt. 

Samal ajal kui enamus lennukaaslased käisid tunde andmas algklassidele, mina (ja veel, kes said) käisin andmas tänukirju koos kommidega õpetajatele, mille üle oli paljudel neist nähtavalt hea meel. Lausa nii hea meel, et mõned isegi mõtlesid tänukirja raamida ning panna üles seinale või kapi peale. 

Õpetajatele tänukirjad vol.1

Õpetajatele tänukirjad vol.2

Kui te mäletate minu eelmist postitust, siis ilmselt mäletate, kui ma rääkisin õpetajate päeva kontserdist. Seal esinesin ma ise ka. Umbes kell 11 hakati lava valmis panema kontserdi jaoks ning tund või rohkem aega hiljem tegime lood läbi ja siis üks väike läbimäng samuti. Pärast seda oli pool tundi aega, milles enamus läksid sööma või tegelesid millegi muuga. Mina terve päeva õgisin Draakoni komme 😄. Siis kui kell sai 14:00, läksin mina "bändiga" lavale valmis ja hakkas pihta kontsert.

Teeme proovi 👍

Taustalauljad, aga mitte minu omad ;)

Ütlen ausalt, minu arvates oli kontserdi algus kohutav, sest mul läksid 2 korda esimese loo rerfääni sõnad sassi. Ilmselt mul oli lihtsalt nii suur närv sisse tulnud ning tahtsin publikuga kontakti hoida, aga mitte laulusõnadega. 😄 Noh, tegijal ikka juhtub. Pärast aga läks ülejäänud kontsert hästi ning õpetajad väga kiitsid. Siinkohal on suure aplausi ära teeninud meie lennu kõige musikaalsem õpilane Naatan Hollman, selle kontserdi ja selle aasta õpetajate päeva peakorraldaja. Viimase kooliaasta kohta jääb see sünnipäev igavesti meelde! 😀🎵🎤 #19

Lingil olevad pildid tegi andekas fotograaf, lennukaaslane Annely Nõomaa - https://photos.shutterfly.com/story/id/20172346222

Pärast seda päeva koolis läks sünnipäev tähistamine edasi sugulaste ringis, oii kuidas naerda ikka sai. Detailselt ma siinkohal rääkima ei hakka, aga vaikselt see pidu ei läinud. 😂😉

Siia postituse lõppu veel paar pilti ühest parimast sünnipäeva ümbrikust! Selle puhul suured tänud kallile vanaemale! 💜🌈

"Karmendaal" 💜

Septembri esimesed 3 nädalat

Tere-tere!

On möödunud septembri kolm esimest nädalat ning pole leidnud aega, et teha väike selline tagasivaade uue hooaja/alanud õppeaasta kohta. Aga kuskilt peab alustama. Näiteks sellest, et suutsin niipalju pingutada, et jõudsingi 12. klassi. Ja oioioi kuidas hoog surub tagant.

Kõik algas tegelikult augusti lõpus, kui mind kutsuti esinema 1. septembri avaaktustel ja proovid toimusid augusti viimasel kahel nädalal. Ütlen ausalt, proovides on raskusi, samas lõbu ja nalja sai ka. Mis tegi selle aasta avaaktused huvitavamaks oli fakt, et meie kooli tuli uus koolijuht. Esmamuljed uue direktori kohta nii palju, et ta tundub väga sõbralik ja lahke. Kuna ma jõudsin 12. klassi, siis oli üks mu kohustusi sel aastal tuua 1. klassi õpilasi aulasse ning kutsuma nad lavale oma klassijuhatajaga, et saada kätte oma aabits koolijuhilt. Lisaks sain anda koolijuhilegi aabitsa. Kokku sai esinetud 5 aktusel ning päev oli pikk, ent väärt proovides käimist. 😉

Emaga pärast viimast (kõige tähtsamat) aktust 💜

12-ndikud annavad teksti

Esimene tund uues klassis

Fiesta 🙌

Uus kooliaasta ei alanud vaid Viimsi koolis, vaid ka Waf-is. 13. septembril toimus Waf-koolis hooaja avapidu(ent ka soolaleivapidu). Kohe, kui ma Waf-i jõudsin, nägin kohe, kui suured muutused seal toimunud olid möödunud suve jooksul. Nii palju uusi õpilasi tuli sel hooajal ja kool sai omale uue klassiruumi. Peol esinesid ka Waf-i endised õpilased(seal hulgas kõigile tuntud Ott Lepland). Möödunud teisipäeval toimus esimene tund ning ütlen ausalt, Bert on ikka parim vokaaltehnika õpetaja, minu arvates on alati olnud.


Kui tulla tagasi Viimsi Kooli juurde, siis sügis on võrreldes eelmiste aastatega päris karm, kuna meie peame korraldama erinevaid pidusid/üritusi. Näiteks on pooleteise nädala pärast Õpetajate päev ja selle jaoks peame tegema kontserdi, mille jaoks proovid juba käivad. Piltidel proovimelu :)

 

Tee peal istus rohutirts

"Ma julgeksin öelda, et küll see aeg lendab ikka kiiresti, aga veel kiiremini liigub ta meie endi mõtetes". Peale selle algas reedel sügis. Järgmine nädal ootab ees Rebaste retsimine. Praeguseks siis kõik. Varsti jälle uus postitus. Päikest teile kõigile! 🌈

August ehk viimased puhkusepäevad

Heiheihei! 😃

Kuidas on möödunud Augustikuu? ... noh, päris tegusalt. Ei teagi, kust alustada.

Suve viimasel kuul olen nii puhata saanud kui ka töötama pidanud. Võiks lihtsalt öelda, et olen juba koolis tagasi. 😁 Seda sellepärast, et ma olin suvetööl. 21.augustil (esmaspäeval, tüüpiline) pidin minema vastama, millega ma sain hakkama. Parandasin hinde ära ja sain suvetöö sooritatud. Samal nädalal hakkasin käima proovides, kuna mind kutsuti esinema. Noh, vähemalt mingi hea põhjus koolis käia, kui antakse võimalus teha, mida sulle meeldib + inimesed on ka toredad. :)

Möödunud laupäeval (26. august) käisin ma Viimsi vabaõhumuuseumis Muinastulede ööl. Lõket küll kahjuks ei lubatud teha tuule tõttu, ent on alati tore, kui saad heade tuttavatega kokku. Lisaks lõkke asemel sai "nautida" päikeseloojangut, millest ka üks väike pilt. Enne, kui ma lahkusin, jõudsime me koos külakiigel kiikuda. Hoolimata külmast tuulest ja väiksest vihmast, oli tore toas istumisele vahelduseks tulla Vabaõhumuuseumi kanti jalutama, muusika ikka seltsiks.

Üks neid päevi, kui sai puhkuse ajal
korrakski vikerkaart näha 🌈

Sellel kuul oli ilm päris tujukas olnud. On olnud soe; ilus ja päikesline ning on olnud vihmane; tormine ja külm. Ilmselt märk sellest, et puhkus hakkab lõppema ning on saabumas sügis.

On vast kiirusega läinud see suvi... On vaid üks asi jäänud teha, enne kui saan öelda "Hüvasti suvi". (Vihjeks võin öelda, et see ei ole bowling.) 😁😁 Kuidas oli teie suvi?

Järgmise korrani! :D

This is one of my new poems. Last night I took out my notebook and came across one of the pages. It had two sentences from around May or June. Since I couldn't get any sleep the previous night, I decided to finish this "little" poem. 

Ps! In case the words make it feel bit depressing, there's picture on the right to lighten the mood 😉

Everywhere I go,

I feel so low.

Do they even know,

how blue some hearts grow?

Picture taken yesterday in Laidoneri park

Rather silent tone,

sayin' "Leave me alone."

Faces in sorrow, but

tryin' not to show.

My world is shattered, like a glass.

nothing but shadows after the flash.

But someday we will find a way

to bright the day and take our pain away.

Once the sun begins to rise again

and I can feel as in way back when.

'Cause all my friends from way back when

come back to be together once again.

So my world was shattered, like a glass.

nothing but shadows after the flash.

Then one day we could find a way

to bright the day and take our pain away.

To bright the day and take our pain away...

New neighbours?

Do I have pets? Yes. Two cats. Not surprisingly they're not the only animals that could be found in my family's garden. Of course there are other cats wondering 'round in the garden, no further details of them.

In summer time there are most rare chances of seeing other kinds of animals. 

Hedgehog eating Cat's cereal

This summer I have had closer impacts with hedgehogs. Twice actually. First hedgehog I took a close look at, was rather shy one. It hid itself under big leaves. The second one at first was running to hide. However with some "cereal", it came out and ate. YES, this hedgehog likes cat food. But who knows, maybe it's in their nature.

This Monday I was fortunate to discover a new explorer - little Mouse. When my dad mentioned that there was a mouse in our garden, I immediately went outside and watch

my cats react to little phella'. Instead of eating it, they were actually pretty playful. I didn't freak out when I saw it, I actually thought it was cute. Still do when I look at the pics I took. I even touched it for a moment with my index finger. So soft and gentle. 

Two cats, one tiny mouse

Mouse hiding in a grass

Well, that's it for this post. What other kinds of animals (excluding cats and dogs) have you met? :)

Merepäevad - möödund nädalavahetus

Möödunud pühapäeval käisin oma vanematega (vend oli tööl) Tallinna merepäevadel. Sinna minek ei olnud rahulik kui lootsin, sest oli vaja järsku joosta selleks, et bussi peale jõuda. Lisaks sellele juhtus üks väike apsakas, mida ma ei hakka teile seletama. Jõudnud linna suundusime Lennusadamasse, kust alustasime perekondliku merepäevade jalutuskäiguga.

                                                             

Viiking areenil

Esimene koht, mida huviga uurisime, oli Viikingite küla. Mõningatel laudadel müüdi aksessuaare, ühe telgi juures meisterdati, pakuti süüa, paar meest isegi grillisid liha(väga suured lihatükid olid need ikka). Kõige põnevam osa oli aga viikingite võistlus, mida ma ka filmisin. Lustlik oli, samas ka kartma panev. Sealt liikusime edasi laevade juurde, ent kõndisime mööda ka vibulaskmise töötoast ja kirvest viskamisest. Kõigepealt suundusime sadama otsa, kust saime pealt vaadata helikopterit maandumas ja jälle õhku tõusmas. Kopteril päris lähedal viibides ikka tuuline, aga pildid sai tehtud. Siis suundusime tagasi laevade vaatamisele ja ringi kõndimisele. 

                                       

Me and my little pony :D

 Vahepeal isegi lasti signaale ja pauke, mis algul tõesti ehmatasid  mind. Minu ema väga tõmbas üks laev suure Läti lipuga, mis merel  seilas. Üks mu lemmikhetki oli siis, kui märkasin MLP maskotti.  Mõtlesin kohe, et sellest peab pildi tegema ja hiljem sugulastele  näitama (neile meeldis). Kui pilt tehtud ja teised asjad vaadatud, oli  mõttepaus. Arutasime vanematega, kas  liigume Vanasadama poole  jalgsi või paadiga. Korraks vaatasime järjekorda, mis ei olnud väga  pikk, ning otsustasime, et teeme sõidu merel. Kui jõudsime "Lulu"  peale, suundusime kohe ülemisele korrusele, et nautida ülevalt  vaadet.

Vaade merelt Tallinnale

Sõit oli vahva, probleeme ei olnud ning jõudsime muredeta Vanasadamasse. Vanasadamas vaatasime veel ringi ning siis oli aeg hakata kodu poole tagasi liikuma. Jällegi pidime bussi peale jooksma, aga jõudsime. Oli üks tore pühapäev.            

Tallinn Pride 2017🌈

Hello!

This year I took part of an event called "Tallinn Pride". In case you don't know, Pride festival is held to support equal rights and people of LGBT+ community. This year's Pride festival in Tallinn was part of Baltic Pride and it was the first time after 10 years the Pride event occured in Tallinn. When I heard there was going to be Pride event in Tallinn I immediately told myself: "I'm so going there." Event took place in Old town on 8th July.

Rainbow flag in Viru street

The parade started from the gates of Viru street. Participants were gathering to Viru gates and on Musumägi hill. I went on the hill and was amazed to see so many people with rainbow colored flags and other products. As it was 2 o'clock, parade started. I was cheerin and walkin' along side the people supporting Love. I was smiling and wavin my flag. We walked through Old town to Square of Freedom to cinema Sõprus - the final destination. There were some very outstanding people with their outfits and props: sparkling suits, rainbow wings, pink train etc...

Me holdin' my rainbow flag

Baltic Pride sign on the stage
near cinema Sõprus

Near cinema Sõprus we got to enjoy an Open-air concert which included some very cool perfoermers - Creep party, St. Cheatersburg... Oh, and people who played a big part of organizing this year's Baltic Pride.
The concert was great, performers were cool and it was nice people happy and showing their support to LGBT community. I can't believe there were 1800 participants in Pride event (Baltic if I'm not mistakening). That is more than I expected :) 

In the I was happy. I'm glad I decided to take part of event such as Tallinn Pride. Event turned out to be more Positive than I thought it may be. What made it better was getting to see a couple of familiar faces. I took part because I support LGBT+ people and their rights. 🌈 #Loveislove

Mis vahepeal toimunud on?

On olnud pikk aeg sellest, kui ma viimati siia midagi postitasin. Vabandan selle pärast. Mul lic olnud mingi juhtunu peale kahtlused, kas inimesed tahavad seda lugeda või mitte. Kuid ütlen vaid seda - Nüüd aitab! Aitab kartmisest, mida teised arvavad. Niisiis hakkan tasapisi midagi ka kirjutama/jagama. :)

Pühendus...

 "Me sõprus"

Oled nii särav leek,
mulle kui isiklik apteek.
Kui haigestuks mul hing,
terveks siis ravid sa mind.

Kui näen sinu nägu iga hetk,
soe on süda, kui sulest tekk.

Sa tead, et vajan sind
nii palju kui sina mind.
Me sõprus kestab veel,
niikaua rõõmus on veel.

Maa lennuvaip su näol pehme-õrn,
valguslõhn kui magus õun.
Kord kui on loojund päev,
taevas öötantsijaid näed.

Su silmis nii süütu tundub pilk,
nii mu näol langeb pisartilk.

Sa tead, et vajan sind
nii palju kui sina mind.
Me sõprus kestab veel,
niikaua rõõmus on meel.

Sind armastan ma... 🌈😇

Lühijutt „Sõdur“

Jutu taust on selline: minu vend läks oktoobri alguses  kaitseväkke. See tähendas seda, et ma ei näe teda pikemat aega - sellega oli natuke raske harjuda. Sel hommikul, kui vanemad ta ära viisid, läksin mina  kooli selle asemel, et minna teda ära saatma(otsus, mida ma ikka veel kahetsen). Jutus räägin esimesest korrast, kui me teda vaatama läksime...

Ma sõidan tema juurde. Taevas on pilvine, autoaknad pisarais, raadio mängib … on sügisene pühapäev. Mõtlesin eile õhtul oma tunnetest, kui ma teda näen. Ta kannab rohelisi riideid, müts süsimust, nahast saapad ning tema on ikka minust pikem. Ta võib olla natukene muutunud, kuigi ainult poolteist nädalat on möödas tema lahkumisest.

Sõit on pikk ja midagi pole teha. Pole mõtet autos kaarte mängida, kui pole teist mängijat. Kui sa just oma sülearvuti kaasa ei vedanud selleks… Jõuame Jõhvi, mis tähendab üht – kusagil siin ta olema peaks. Süda hakkab aegamööda hüplema. Ma olen muidugi närvis, kuid kes ei oleks. Sõidame kesklinnast välja ning keerame vasakule. Veel paar minutit ja olemegi kohal. Siin on vaikne, ei ole midagi kuulda peale võõraste omavahelise sumina ja mööda sõitvate autode mootorite põrina. Ema saab külastajakaardi kolmele, kõigepealt pidi selleks ID-kaarti näitama. Me ootame tõkke taga, mis nagu alati, punane-valge. Keha külmast väriseb. No tõesti, siin on külm nagu talvel surnuaial. Mu silmad tahtsid juba märjaks minna tema peale mõeldes, ent lõpuks ta tuligi… Minu Vend.

Ma nägin oma silmaga, et ta mõtles sama, mis minagi: „Kui väga tahaks praegu kodus olla, terve perega.“ Silmanurkadest oli märg ning näol olid jooned. Need ütlesid mulle selgelt, et ta igatseb meid. „I feel ya, bro,“ ütlesin ma talle naljatades, kui ta mind kallistas. Meil mõlemal oli sel hetkel raske pisaratega võidelda. Me ei tahtnud selle peale mõelda, et me näeme üksteist Ainult hetkeks. Kahjuks me teisiti lihtsalt ei saanud. Ta vähemalt näitas meile ära, millises majas ta magab. Läksime ühte hoonesse, kus me ka koos perega maha istusime. Ta rääkis oma päevarutiinist siin – vanemad nii väga tahtsid teada, millal oleks targem talle sõnumeid saata. Telefonis rääkimiseks ei paista aega olevat, kuna öörahu on kell kümme ning äratus on kell kuus. Ma ei kujuta ette, kuidas ta sellega ära harjuks. Niipalju kui mina oma venda tunnen, siis tal on tavaks magada pärastlõunani. Seda eriti nädalavahetustel.

Ma aina vaatasin, kuidas vanemad ja venna suhtlevad ning olin enamusajast vait. Ma kartsin midagigi öelda, ilma venna peale mõtlemiseta. Ema korrutas ka tol päeval paar korda, et ma ei uluks avalikus kohas. Ausalt öeldes, mõnikord võib ema tunduda emotsioonitu. Ma lihtsalt ei teadnud muud, mille peale mõelda. Teda külastades ei ole sama tunne, mis siis, kui ta on kodus... 

Ega siis rohkem ei olegi. Tsau ☺🌈

Niisama...

1.        

     Ma olen segaduses inimene.

    Ma mõtlen, et olen eksinud.

    Ma kuulen, kuidas teised räägivad tarka juttu.

    Ma näen tupikut enda ees.

    Ma tahan teada, milles ma hea olen.

    Ma olen segaduses inimene.

                    

    Ma kujutlen, kuidas ma kõnnin rõõmsalt linnas.

    Ma tunnen rõõmu, kui mu sõber mulle naeratab.

    Ma puudutan ekraani, et muusika hakkaks mängima.

    Ma muretsen, et ma võin järsku kõik kaotada.

    Ma nutan, kui mu sõbranna elu on ohus.

    Ma olen segaduses inimene.

    Ma mõistan, et elus juhtub ootamatuid asju.

    Ma ütlen, et ma kardan tulevikku.

    Ma unistan kallite sõpradega koos olemisest.

    Ma püüan jääda positiivseks.

    Ma loodan, et ma saan nendega veel esineda.

    Ma olen segaduses inimene.

Minu "Rõõm"

1 

      Rõõm on punane.

See maitseb nagu jäätis kirsikompotiga.

See kõlab nagu minu lemmiklaul.

See lõhnab nagu Šokolaadimuffin.

See näeb välja nagu minu sõbranna.

See paneb mind tundma nagu kõige õnnelikum 

inimene maailmas.      🌈